20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariigi tollase esinduskogu Ülemnõukogu poolt välja Eesti taasiseseisvumine.

Õppesisu

1. Ühiskond
2. Demokraatia ja diktatuuride võrdlus
3. Võimu tunnused ja teostamise meetodid
4. Normid
5. Õigus
6. Riik
7. Riigivormid

Lisamaterjali

1. Tsivilisatsioonide kokkupõrge

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Leia vastus või esita oma põhjendatud seisukoht järgmistele küsimustele.
   1) Milliseid võimalusi pakub internet tänapäeval?
   2) Kas sinu arvates suudavad inimesedarvestada internetis peituvate võimalustega? Selgita, miks nad nii arvad. Too mõni näide oma isiklikust kogemusest.
   3) Milliseid võimalikke ohte peidab internet?
   4) Kas sinu arvates suudavad inimesed oma tegevuses arvestada internetis peituvate ohtudega? Miks? Too mõni konkreetne näide.
   5) Kas internetiportaalid peavad olema kirjutaja isikut tuvastada võimladava? Miks?
   6) Eesti Vabariiki nimetatakse lausa e-riigiks. Kas sa oled selle nimetusega nõus? Põhjenda oma seisukohta.

2. Mõtle järele ja loetle Eesti saavutusi infoühiskonnaks kujunemisel (4).

3. Selgita järgmisi mõisteid ja too igaühe kohta konkreetne näide:
   internet, e-riik, küberkiusamine, küberterrorism, küberkaitse, NATO, küberkaitsekeskus.
   Miks peetakse küberkiusamist tõsisemaks probleemiks kui teisi kiusamisviise?

4. Loetle infoühiskonna tugevaid külgi ja selgita, miks sa nimetatud külgi tugevuseks pead? (4)

5. Uuri järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja selgita:
   1) Millist tegevust informatsiooni osas võib nimetada vaenutegevuseks?
   2) Mida tähendab mõiste "infosõda"?
   3) Millised on infosõja eesmärgid?
   4) Millised on infosõja meetodid ja vahendid?
   5) Kas võib öelda, et maailmas on alanud infosõda? Miks?

6. Milliste ühiskonnaalaste terminitega tähistatakse järgmisi kirjeldusi? Too iga mõiste kohta näide tänapäevasest ühiskonnaelust.
   1) Riigivorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonnaküsimuste lahendamises ning inimeste põhiõiguste ja vabaduste austamine.
   2) Demokraatliku ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi organisatsioone ja ühendusi ning kes edendab ühiskonnas omaalgatust, vabameelsust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle.
   3) Ametnike võim.
   4) Valitsemisvorm, mille puhul isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.
   5) Tõestuseta omaksvõetud jäik seisukoht, mis ei kuulu kritiseerimisele.
   6) Riigikorralduse ehk riigiehituse põhimõte, mis annab administratiivsetele osadele mõningaid iseseisvale riigile omaseid volitusi nagu kohalik omavalitsus, kohalikud maksud ja kohalik seadusandlus.
   7) Ühiskonnale või ka üksikisikule omastest tunnustest moodustuv kogum, mis seda ühiskonda või isikut iseloomustab.
   8) Asutus, organisatsioon
   9) Mõtteviis, korrastatud ideede süsteem, mis propageerib kindlaid väärtusi ja teatud maailmavaatelist seisukohta.
   10)Rahvastikugruppide või riikide vastastikune lähenemine ühtsete väärtuste baasil.
   11)Paljusus, mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arusaamade ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas.
   12)Mingis ühiskonnaelu valdkonnas võimude kehtestatud õigusaktide alusel ning valitsuse planeerimisel ja juhtimisel teostatav muutus.
   13)Murranguline pööre ühiskonna arengus.
   14)Eraldiseisev poliitiline üksus, mille tunnuseks on territoorium, rahvas ja suveräänne võim
   15)Inimese seisund ühiskonnas selle liikmena.
   16)Rahvastiku jaotus tunnusjoonte alusel.
   17)Inimeste ühendus, mis on loodud mõttekaaslastest selleks, et mõjutada aktiivselt poliitikat mingi konkreetse tulemuse saavutamiseks või soovi(de) täitmiseks.
   18)Valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainuparteile, sõjaväele vms, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete üle.
   19)Administratiivselt ühtne tugeva keskvõimuga riik
   20)Organisatsioonile kuuluv juhtimise õigus ühes seda kindlustavate institutsioonidega.
   21)Erakondade ja riigi tegevuse alus ühiskonnaelu korraldamisel.
   22)Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu eraldatus
   23)Riigi ja inimese vaheline õiguslik ja poliitiline suhe, millest tulenevad mõlema poole õigsued, vabadused ja kohustused
   24)Riigiasutuste andmebaasid ja õigusaktide süsteem internetis, msi võimaldab kiiret ja mitmekesist ametiasutuste omavahelist suhtlemist ning sidepidamist inimestega.
   25)Vastasrind, erakonnad, mis ei kuulu koalitsiooni.
   26)Üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavates küsimustes.
   27)Osapoolte järeleandmine oma nõudmistes eesmärgiga jõuda kokkuleppele.
   28)Sallivus teistsuguste suhtes.
   29)Regionaalne haldusüksus Eestis, mis koosneb kohalikest omavalitsustest.
   30)Rahvahulga poolehoiu taotlemine neile meelepäraste, ent katteta lubaduste jagamise teel.
   31)Rahvahulga poolehoiu taotlemine tõe moonutamise abil.

7. Määra, millised loetletud organisatsioonid kuuluvad avalikku sektorisse, millised ärisektorisse ja millised kodanikuühiskonda.
   Swedbank, AS Regio, Eesti Koertekasvatajate Klubi Kennel, MTÜ Lagedi, Eesti Pank, Eesti Õpilasomavalitsuste Liit, Rahvastikuregister, Merlecons ja Ko OÜ

8. Vali õige loetelu ja põhjenda valikut.
   Kodanikuühendused on:
   A - aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud
   B - ministeeriumid, Riigikogu, riigikohus
   C - seltsingud, sihtasutused, mittetulundusühingud

9. Esita 6 põhjendust selle kohta, et kodanikuühiskond on vajalik ja kasulik ja too iga põhjenduse kohta väide.

10. Arutle võimalusel klassikaaslastega ja vasta küsimustele.
   1) Kellest sõltub tugeva ja hästitoimiva kodanikuühiskonna olemasolu? Miks?
   2) Mida saab riik teha kodanikuaktiivsuse tõstmiseks?
   3) Miks peaks riik üldse huvituma kodanikuaktiivsusest?
   4) Miks on kodanikele endile kasulik olla poliitiliselt aktiivsed?
   5) Kas õpilasomavalitsus on seotud kodanikualgatusega? Miks?

11. Kirjelda kooli kui kodanikuühiskonna minimudelit.

12. Millised tegevused on näited kodanikuosalusest? Märgista need loetelus tähega K.
   Tallinna Linnavalitsus jagab linnaelanikele tasuta linnalehte
   Linnaelanike poolt korraldatavad talgud linnapargis
   Erakond jaotab valimiskampaania käigus möödujaile õhupalle
   Loomaaed korraldab korjanduse uute elevandipuuride ehitamiseks
   Toidufirma pakub ostjatele uut toodet degusteerimiseks
   Sõjavastased korraldavad protestimiitingu
   Kohalikud elanikud korjavad toetusallkirju spordiväljaku ehitamiseks
   Lüllemäe Gümnaasiumi õpilased abistavad pensionäride päevakeskusel suurpuhastust läbi viia
   Greenpace nõuab tuumaelektrijaama tegevuse peatamist

13. Pildiülesanne. Vasta küsimustele ja analüüsi pilti kui infoallikat.
   Pilt nr 1
   1) Mida antud pildil kujutatakse?
   2) Milline on meeleolu pildil?
   3) Milline on pildil kujutatud isikute tegevuse eesmärk?
   4) Kas pildil kujutatu on kodanikualgatuslik tegevus? Põhjenda oma seisukohta.
   5) Kas pildil kujutatu on kodanikuühiskonnale tavapärane või erakordne tegevus? Põhjenda oma seisukohta.
   6) Pealkirjasta pilt. Põhjenda oma pealkirja valikut

14. Millised järgnevatest mõistetest on omased kodanikuühiskonnale?
   protestiavaldused, autoritaarsus, mitmeparteilisus, diktaator, teisitimõtlemine keelatud, eraelu puutumatus, survegrupid, üks ametlik ideoloogia, ühiskondlikud liikumised

   Too kodanikuühiskonnale omaste märksõnade kohta näiteid sündmustest väljaspool Eesti Vabariiki. Vajadusel otsi lisateavet meediast.

15. Mõtle järele ja selgita, kas väide kodanikuühiskonna kohta on õige või mitte. Põhjenda oma valikut. Leia näiteid sündmustest Eestis ja väljaspool Eesti Vabariiki. Näidete leidmiseks kasuta meedias esitatud informatsiooni.
   1) Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja.
   2) Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat.
   3) Kodanikuühiskond kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi.
   4) Kodanikuühiskond levitab informatsiooni.
   5) Kodanikuühiskonda väärtustav riik on rahva silmis lugupeetud.

16. Võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele.
   1) Milleks ja kellele on tarvis aktiiv set kodanikku?
   2) Too näide ja selgita, mida saaksid sina reaalselt teha kodukandi heaks.
   3) Kas sinu arvates on Eestis välja kujunenud piisavalt hästi toimiv kodanikuühiskond? Miks sa nii otsustasid?

17. Loetle ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted (6): Võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele.
   1) Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus?
   1) Millistest põhimõtetest lähtutakse Põhjamaades (nn Põhjamaade mudel) jätkusuutlikkuse tagamisel?
   1) Kas Eesti on sinu arvates jätkusuutlik? Põhjenda oma seisukohta, tuues selle kaitseks konkreetseid argumente.

18. Võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta järgmistele küsimustele.
   1) Millised on sinu arvates kõige olulisemad sotsiaalsed struktuurid tänapäeva ühiskonnas, mis ühiskonda ja tema arengut mõjutavad? Miks?
   2) Millised ühiskonna sotsiaalsest struktuurist tulenevad erisused on rahvusriigi ja multikultuurse riigi ühiskondade vahel?